Nädalavahetusel toimus dual UCLA (University of California, Los Angeles) vastu. Meie rivaalkool. Me võitsime. oh kui hea oli jälle võita..Nad on rankingus 6. hetkel USAs, me oleme esimesed. Ja see oli kõige ebaausam võistlus, kus ma kunagi võistelnud olen. TÄiesti ussssskumatu!!!
Kõigepealt, seal on nii, et seal saab sõuda ainult teatud kellaajal vara hommikul, kuna seal on veetõus kella 6st hommikul kuni 10ni vist ning pärast seda aega pole võimalik sõuda, kuna veetase läheb nii madalaks, et ainult nire on ja kivid igalt poolt väljas. No ja kuna veetõus on, siis see tekitab korraliku voolu keset kanalit. (mega allatuul oli ka) Ja stardihoidja paadid olid meelega pandud nii, et 1 paat oli keset kanalit ja teine oli kanali ääres, kus vool on poole väiksem. noh ja muidugi kõik meie paadid said selle raja, mis oli palju väiksema vooluga. See oli strateegia. noh nagu kalevi päevadel :D pärnu omad on veed 7,8,9 ja kalevi omad 1,2,3. Kuigi siin oli rohkem extreme tegelt see värk.
Läksime siis starti ja essad 1500m olime neist kuskil paadiga ees, aga siis nad hakkasid megalt järgi võtma, aga kuna 250m tähistust ei olnud, siis me üldse, ja meie roolinaine ka mitte, kes karju tähistusi ja kus maal oldakse ja palju lõpuni on, ei saanud ka mitte midagi aru.. ta arvas et on 500m lõpuni, aga tegelt oli 750. Hakkasime räigelt sprintima väga valel ajal, seega kui tegelik lõpp oli, siis läks asi täiesti käest ära, sest viimased jõuvarud said otsa kuskil 300m enne lõppu. Ja fUCLA tuli hullult järgi, isegi läks mööda vahepeal, aga siis me vist kõik mõtlesime et noooo ei AINT GONNA HAPPEN GUURLS. ja lõputõmbe ajastus (mis ei olnud planeeritud, kuna me ei teadnud kus finišijoongi on) oli väga täpne. Võitsime neid 0.3 sekiga. No ja lõpus oli parim veel see, et lõpus on tavaliselt selline "piip" signaal, mida kuuled ja tead et võid sõudmise lõpetada. aga siin seda polnud. Sõudsime veel kõvasti edasi ja siis alles jäime seisma, kui meie treener, kes terve sõidu meil rattaga kõrval sõitis, karjus et: its oveeer!! you won!! but it was close!.
Ja no parim oli veel see, mida pärast sõite kuulsin treeneritelt... 2. kaheksase sõit oli enne meie neljase sõitu ja nende sõidus, UCLA treener sõitis kõrval terve sõidu ja meie treener ka, ja fucla treener terve aja karjus "lock them in!!! lock them in!!" ehk siis et nende roolinaine hullult pushiks kalda poole, et meie paat täiesti kuskil kivide otsas lõpetaks. TÄIESTI HAIGEEEEEEEEEEE. hahha ja meie treener karjus vastu täiega et "Kellyn, stay in the middle, no matter what!!!" no meie roolinaine oli õnneks külma närviga ja hoidis paati ilusti nii, et vool seda kannaks samuti nagu ucla paati kandis vool. Ja parim oli veel ka see, et 2. kaheksasele taheti kollane kaart selle eest anda, kuna me ei püsinud oma rajal haaaaaaaaaaaah. et kuna me kivides ei sõitnud ja kõik ei läinud nende plaanikohaselt, siis andke ikka kollane kaart. lohhid. õudne, ma nii jälestan lihtsalt UCLAd. õhkkond seal oli nii mitte sõbralik. Ainult nende meestetiim tundus tore ja sõbralik. Kõik 3 paati võitsid, seega oleme uclad võitnud 12 aastat järjest. suckerssss. ning see 0.3 sekki, millega me võitsime, oleks vabalt olnu 4-5sekki, kui me oleks keskmisel rajal olnud ja nad seal kivides sõudnud. Ok, nii palju võistlustest
Koolis oli viimane nädal ja nüüd praegu on study week. Kooli pole, aint trenni kütame teha. Õppima pole veel hakanud, vaid olen maganud iga päev 5h lõunaund ja siis uuesti öösel mingi 9h. nii on juba normaalne elada, on energiat ka...natuke rohkem... aga see tuleb lõpetada, sest esimene eksam, 2 eksamit tegelt, on järgmine esmaspäev, nii et tuleb hakata õppima.
Pärast võistlusi laupäeval briti isa ja kasuema viisid mind ja keretit sööma kuskile eriti fancy'sse hotelli.
Täna sadas vihma hullult pool päeva, ma ei osanud käituda, sest ma juba unustanud mis asi see vihm on. imelik oli, rattaga pidi aeglaselt sõitma, sest pori pritsis, kuna mul pole porikaid ja üldse kahtlane ligunenud tunne oli.. socal problems. üleeile ja üle üleeile oli 33 ja 34 kraadi sooja, mis polnud üldse lahe, ma magasin kodus konditsioneer põhjas.
28 päeva pärast saab koju hakata tulema. See viimane kuu tuleb paras piin ma arvan. 31 päeva ka veel mai kuus ju. õõh.
See pilt on ametlikult kõige koledam pilt meie paadist ning see oli meie esileheküljel kodulehel. kajsa nägu on selline nagu tal hakkaks midagi püksi tulema. aaa ja kajsa oli pärast sõitu nii surnud et pani ropsi :D niii armaaas naiselik sport, kõik sõudma!
Tegelt meis on naiselikum pool ka kui selle pildi peal. käisime söömas kuskil rõvedas kohas kus haises.. võistluseelsel päeval.
edu teile ja olge sõbralikud
Kõigepealt, seal on nii, et seal saab sõuda ainult teatud kellaajal vara hommikul, kuna seal on veetõus kella 6st hommikul kuni 10ni vist ning pärast seda aega pole võimalik sõuda, kuna veetase läheb nii madalaks, et ainult nire on ja kivid igalt poolt väljas. No ja kuna veetõus on, siis see tekitab korraliku voolu keset kanalit. (mega allatuul oli ka) Ja stardihoidja paadid olid meelega pandud nii, et 1 paat oli keset kanalit ja teine oli kanali ääres, kus vool on poole väiksem. noh ja muidugi kõik meie paadid said selle raja, mis oli palju väiksema vooluga. See oli strateegia. noh nagu kalevi päevadel :D pärnu omad on veed 7,8,9 ja kalevi omad 1,2,3. Kuigi siin oli rohkem extreme tegelt see värk.
Läksime siis starti ja essad 1500m olime neist kuskil paadiga ees, aga siis nad hakkasid megalt järgi võtma, aga kuna 250m tähistust ei olnud, siis me üldse, ja meie roolinaine ka mitte, kes karju tähistusi ja kus maal oldakse ja palju lõpuni on, ei saanud ka mitte midagi aru.. ta arvas et on 500m lõpuni, aga tegelt oli 750. Hakkasime räigelt sprintima väga valel ajal, seega kui tegelik lõpp oli, siis läks asi täiesti käest ära, sest viimased jõuvarud said otsa kuskil 300m enne lõppu. Ja fUCLA tuli hullult järgi, isegi läks mööda vahepeal, aga siis me vist kõik mõtlesime et noooo ei AINT GONNA HAPPEN GUURLS. ja lõputõmbe ajastus (mis ei olnud planeeritud, kuna me ei teadnud kus finišijoongi on) oli väga täpne. Võitsime neid 0.3 sekiga. No ja lõpus oli parim veel see, et lõpus on tavaliselt selline "piip" signaal, mida kuuled ja tead et võid sõudmise lõpetada. aga siin seda polnud. Sõudsime veel kõvasti edasi ja siis alles jäime seisma, kui meie treener, kes terve sõidu meil rattaga kõrval sõitis, karjus et: its oveeer!! you won!! but it was close!.
Ja no parim oli veel see, mida pärast sõite kuulsin treeneritelt... 2. kaheksase sõit oli enne meie neljase sõitu ja nende sõidus, UCLA treener sõitis kõrval terve sõidu ja meie treener ka, ja fucla treener terve aja karjus "lock them in!!! lock them in!!" ehk siis et nende roolinaine hullult pushiks kalda poole, et meie paat täiesti kuskil kivide otsas lõpetaks. TÄIESTI HAIGEEEEEEEEEEE. hahha ja meie treener karjus vastu täiega et "Kellyn, stay in the middle, no matter what!!!" no meie roolinaine oli õnneks külma närviga ja hoidis paati ilusti nii, et vool seda kannaks samuti nagu ucla paati kandis vool. Ja parim oli veel ka see, et 2. kaheksasele taheti kollane kaart selle eest anda, kuna me ei püsinud oma rajal haaaaaaaaaaaah. et kuna me kivides ei sõitnud ja kõik ei läinud nende plaanikohaselt, siis andke ikka kollane kaart. lohhid. õudne, ma nii jälestan lihtsalt UCLAd. õhkkond seal oli nii mitte sõbralik. Ainult nende meestetiim tundus tore ja sõbralik. Kõik 3 paati võitsid, seega oleme uclad võitnud 12 aastat järjest. suckerssss. ning see 0.3 sekki, millega me võitsime, oleks vabalt olnu 4-5sekki, kui me oleks keskmisel rajal olnud ja nad seal kivides sõudnud. Ok, nii palju võistlustest
Koolis oli viimane nädal ja nüüd praegu on study week. Kooli pole, aint trenni kütame teha. Õppima pole veel hakanud, vaid olen maganud iga päev 5h lõunaund ja siis uuesti öösel mingi 9h. nii on juba normaalne elada, on energiat ka...natuke rohkem... aga see tuleb lõpetada, sest esimene eksam, 2 eksamit tegelt, on järgmine esmaspäev, nii et tuleb hakata õppima.
Pärast võistlusi laupäeval briti isa ja kasuema viisid mind ja keretit sööma kuskile eriti fancy'sse hotelli.
Täna sadas vihma hullult pool päeva, ma ei osanud käituda, sest ma juba unustanud mis asi see vihm on. imelik oli, rattaga pidi aeglaselt sõitma, sest pori pritsis, kuna mul pole porikaid ja üldse kahtlane ligunenud tunne oli.. socal problems. üleeile ja üle üleeile oli 33 ja 34 kraadi sooja, mis polnud üldse lahe, ma magasin kodus konditsioneer põhjas.
28 päeva pärast saab koju hakata tulema. See viimane kuu tuleb paras piin ma arvan. 31 päeva ka veel mai kuus ju. õõh.
Tegelt meis on naiselikum pool ka kui selle pildi peal. käisime söömas kuskil rõvedas kohas kus haises.. võistluseelsel päeval.
No comments:
Post a Comment