Ok, ledsin natuke aega ka kirjutamiseks muude asjade arvelt.. mis seal ikka. Paar viimast nädalat on olnud üsna kiired, kuna eelmisest nädalast hakkasin taas normaalselt trenni tegema. Esmaspäeval hakkasin siis trenni tegema pärast 2 nädalat ülakeha treenimist.. ja vorm oli kohutav, aga vee peal tegin ikkagi paljudele ära. No ja reedel oli 5km ergol ja ilmselgelt sealt midagi loota polnud. No ja sealt hakkas see draama pihta, mis siiamaani tekitab minus sellist depressiooni, et lähen jälle psühholoogi juurde, sest ma ei oska lihtsalt sellise vihaga mu sees ümber käia, kuna ma lihtsalt ei ole tihti vihane ja eriti pikka perioodi järjest. Üldiselt usun et pigem olen sellist tüüpi, et kui mulle midagi ei meeldi, siis ütlen välja ja vihastan harva ja räägin asjad selgeks.. aga see on siin sellise (ei teagi kuidas öelda..) genitaali-treeneriga võimatu. Pmst hakkas kõik pihta pärast seda 5km testi, kus ma ilmselgelt feilisin, kuna vorm kaob sõudmises kiiresti.. ka muudel vastupidavusaladel.. No igatahes siis pärast seda z hakkas mu ajusid nussima sõna otseses mõttes (tegelt ikka kaudses mõttes) ja siis pani mind paatidesse mingite algajatega, kes on umbes aasta aega sõudnud ja me tegime aiiinult tehnikat. nõrgemad sõudjad käivad alati abitreeneriga, ehk täiesti mõttetu inimesega (ütleme et ta nimi hakkab L tähega), vee peal ja teevad tehnikat ja pausiga sõitmist jne.. no väga tore küll eksole, aga selleks et ma vormi tagasi saaksin, pean ma eelkõige treenima vastupidavust, mitte tehnilist poolt. aga no keda see kotib eks.. kindlasti mitte ühtegi treenerit. nii see selleks. siis järgmine draama tuli sellest, et ma julgesin minna treeneri käest küsima et mis on pühapäevaste trennide eelis (järgmisest semestrist on ta plaan meile teha laupäeval 2 trenni, pühapäeva hommikul kl 7 ka trenn.. ja vaba päev neljapäev!??!?!! mis on koolipäev ilmselgelt.. ehk siis ühtegi päris puhkepäeva meil ei oleks).. ja no see lõppes sellega, et ta sai minust täiesti valesti aru ja sai megavihaseks ja umbes et kui mulle ei meeldi see, siis otsigu uus kool ja seal kus midagi tegema ei pea. Ma sain niiiii vihaseks lihtsalt sellise idiootliku jutu peale.. ta nagu ei saa aru et me oleme STUDENT-athlete'id.. mitte professional athleteid, kes on oma elu pühendanud spordile.Pühapäev on üldiselt päev, kui kõik puhkavad mentaalselt ja saavad oma kodused tööd tehtud, pesu pestud, söögi ostetud jne.. Aga no ei, kellele seda puhkust vaja on, sest vabalt võiks ju tippsporti ja kooli koos teha. Ta ei saa nagu üldse pihta ja ma olin ainuke julge, kes seda talle ütlema läks, kuna tegelt terve tiim on selle vastu.. no ja see ei lõppenud hästi ja nüüd ta vihkab mind isegi rohkem ja personaalselt. M*NNNN!!
Nii no sellega veel draama ei lõppenud, ta nägi kuidas me olime Idaga (mu uus sõbrants taanist, kergekaallane, freshman, kellega kogu aeg pidudel oleme käinud) kolmas kiireim kahene üks päev pärast seda kui ma uuesti sõudma hakkasin. Ja nii kui ta näeb et mul hästi läheb, vahetab ta selle kohe järgmine trenn ümber (ja nii juba 3 aastat järjest.. eelmine aasta läks väga hästi ühe saksa tüdrukuga ja kohe järgmine päev olin ma kellegi pasaga ühes paadis.. sama ka see aasta). ma tõesti ei tea mis ta probleem on. tegelt tean... talle meeldivad aint inimesed, kes ta taldu lakuvad ja teevad kõike, mis ta ütleb ja sorri ma lihtsalt pole kunagi olnud selline inimene kes kellegi taldu lakuks, ükspuha kui tähtis tegelane see inimene on.. ja ei kavatse ka hakata lakkuma, sest mul on õigus oma arvamusele ja eriti veel sellele arvamusele, mis teeks tiimi paremaks ja aitaks meil võita. ja pühapäeval trenni tegemine põhjustaks aint seda, et inimesed ei saa vaimselt puhata ning hooaja lõpuks on kõik nii surnud ja vihkavad sõudmist, et meistrikatel keegi enam keskenduda ei suuda ja mõtleme aint koju saamisele (sama juhtus 2013 hooaeg kui olime füüsiliselt kiireim tiim usas aga põlesime läbi ja seda just suuresti stressi pärast).. + ta võtab ära võimaluse igasugusele vabale ajale, kuna nädalavahetust meil pmst lihtsalt pole kui on pühap trenn + inimesed lähevad trenni poolpurjus või mega pohmas, sest laupäeval on peod ja ma tean et enamik mu tiimist ei ole sõudepeded, kes ainultl sõuavad ja magavad, ning seda kultuuri ta üritab tekitada, aga ta ei saa aru, et meil on vaja ka ülikooli elu elada. Päris hea oli seda siia kirjutada.. sai hingelt ära veits. No on veel probleeme, aga ma kõigist ka siin praegu rääkida ei viitsi...
Koolis on enam vähem hästi, kuigi täna ma olin nii vihane et ma hakkasin vihast nutma peaaegu.. (seda pole küll enne juhtunud) ja mu araabia keele professor, kellega mul on iga päev tund, oli eriti šokeeritud sellest, sest ta harjunud mind õnnelikuna nägema ja osavõtlikuna, aga no täna lihtsalt polnud see võimalik.. päevad pole vennad. eriti viimased päevad... Ma elan laupäeva õhtute nimel ja juba 4 või 5 nädalavahetust olen ma järjest räiigelt pidu pannud ja see on ainus hetk millal saab kõik haiged draamad kaelast ära ja tantsida .. eelmine nv olime minu verandal taaskord ja jõime siin mu mõndada lahedamate tiimikaaslastega.. ja siis peole ühte fratti ,kus esines cataracs, kui keegi teab siis ta laulab seda like a g6 like a g6 laulu.. aga no enamik oli mingi techno, aga mul oli nii poogen, hea oli tantsida ja set-up oli täiega lahe.. nagu päris klubis, ülisuur ja väljas.
Vahepeal käisime Eriniga ka rannas, malibul, päris tore oli.. Eesti majas oli Maarja-Liis Ilus ja see oli lihtsalt maailma lahedam, sain temaga ka juttu rääkida nats ja ta albumi kinkis mulle Ronald eelmine aasta ja see on mul ribadeks kuulatud.. ja see oli niiiiiiiiiii äge lihtsalt..nagu vip kontsert.. Eestis küll ei saaks nii lähedale talle superstaarile.
Muud vist öelda pole.. ootan laupäeva, et pidu saaks.
Aega pole kirjutamiseks.. iga nv on pidu. Jes
