Jõulud juba peaaegu kohal! Mis tähendab seda, et ka ma olen peaaegu kodus. Ostsin täna oma lennupiletid ning jõuan Tallinnasse 15. dets kell 22.40. Võib juba päevi lugema hakata. 5. dets on viimane kohustuslik trenn ning ülejäänud aja on vabatahtlik. See nädalavahetus ja järgmine ja veel edasi vist on ainult pidu... õppima peab ka muidugi vahepeal. See pühapäev on mul kooriga jõulukontsert ning järgmine kolmapäev annavad kõik USC koorid ühiskontserdi. Kuskil 250 lauljat ja laulud on nii ilusad ja jõululikud ning ma olen jõulumeeleolus juba alates oktoobri algusest, kui me neid õppima hakkasime. Koju tulles tahaks kindlasti ka Sütevakast läbi käia. Täna just vaatasin Elina FB Sütevaka albumit.. oh mis nostalgia ja kuidas tahaks tagasi... Elu oli (on?) ikka lill küll.. Veel mõned pildid Thanksgivingust Mammothis.. see oli suur Thanksgivingu sööma...
Eile oli üks surmaringtrenn ja päev enne seda tegime vähe raskemate raskustega trenni... jaaaaa ooo kuis tahaks massaaži... jalad ja kann on ikka nii kanged...
See nv on waterpolo (vesipall vist eesti k) national championships ja USC on host. Oleme selle võitnud 4 aastat järjest ning läheme viienda tiitli järele. Kahjuks ma vist finaali vaadata ei saa, sest meil enne esinemist 3h proov samal ajal...
Tahaks suusatada
yumm
paremalt: Zac, Soonil, Linvi, Nicole, Pat, Katie, Christine, Abe, Kuang, LinWei, Peter, ma, ja selle tüdruku nime ma ei tea
Mu thanksgiving on kahjuks läbi. Maaaaailma lahedamad 5 päeva vist. Suusatamine, inimesed ja pidu... kõik olid tasemel. Täna, viimasel päeval sõitsin black diamondilt ka alla.. mis on siis kõige raskem raskuse aste. Algul oli tunne et 90 kraadise nurga all laskun.. aga pärast oli juba norm. ära tegin. Iga päev suusatasime päev läbi, siis oli pidu kuskil kella 3ni öösel ja siis uuesti üles kella poole 8 paiku ja umbes hiljemalt 10ks olime mäel.. ja nii 4 päeva järjest... ütleks et väga väsinud olen praeguseks. Ja homme õnneks pole hommikust trenni, nii et saan end välja magada.
Kohtasin päääris lahedaid inimesi. Üks nendest oli A. Kizlevitz, kes teeb kõik USC ski and snowboard tiimi videod ja on üldse hull äss ja tal on fänne üle maailma jne... Siis veel Soonil, kes õpib computer science'it USCs, veel Peter, kes on Norrast ja on business ja theater double major. Ja veel 2 freshmani Nicole, Katie.Eile õhtul oli Abe'i sünnipäev ja pidu oli korralik. Nüüd veits pilte.. ma lihtsalt ei viitsi kirjutada pikemalt oma reisist. Ühesõnaga maailma ägedam ja suusatamine, vahet pole kas murdmaa või mägi, on parim sport endiselt.Armsa suusaprillide randi sain ka endale näkku
gondola
Suuskade rentimise kohas oli aastast 1972 see masin
Mammoth Lakes, CA. Linn, kus me elasime
Brittanny kinkis need mulle sünnipäevaks... said korralikult tähelepanu
tähelepanu taustale.. ma muidu nii maltsakalt riides ei käinud :D see oli pärast autosõitu
Väljas oli järsku selline valgus... mõtlesime, et maailma lõpp tuleb
Nicole, Soonil
See on USC ski and snowboard tiimi maja, kus me elasime... väga suur oli ja ilus ka
Peter ja Soonil.. nendega enam vähem kogu aeg suusatasime. Soolin sõidab lauda. Väga lahedad inimesed
lumeingel yay
See seal nurgas on Katie, kes oli ka meiega päris tihti
See ülemine pilt on mu lemmik
mingi lambikas
Norra, Eesti. Meil mõlemal on selline tore aktsent, et alati kui rääkisime midagi, siis tuldi küsima, et kust me pärit oleme.
king of the woooorld
Tyra's everywhere
See on see black diamond, kust alla sõitsin täna. Pildi pealt ilmselgelt ei tundu nii järsk.
Soonil, Nicole. Nicole õppis suusatama 3 aastaselt, kuna ta isa on suusaõpetaja? instruktor? Ja no ta on päris kiire ja lõpus ma talle väga enam alla ei jäänud.
See oli esimene päev, ainuke päev kui ilm oli halb. Ülejäänud päevad päike säras. Sooniliga
Mu sünnipäevanädalavahtus on läbi saanud ja võib öelda, et üks lahedamaid sünnipäevi eveeeeer!! Täitsa ulme, mida ma kõike korda saatsin. Ja ma vist pole kunagi nii palju kingitusi ka saanud. Täiesti vastandsünnipäev eelmisele aastale.
Reede õhtul käisime söömas The Grove'is, mis on väga suur ja lahe šopingukoht. Olime mina, brit, tanya, kamali, paige, kate ja kellyn. Kõik mu tiimikaaslased ja pooled roolijad.. eehe. Väga lahe oli ning ostsin kampsuni, kõrvarõngad, uued saapad (Steve Madden haaaaa!) ja no täiega in love nendes saabastes.. Hallid ja nahast.. Ma millalgi panen pildi ka ehk.
Siis laupäeval pärast trenni Brit sõitis mulle boathouse'i autoga järgi ja läksime otse tema juurde trennist (trenn oli halb.. sest kuna me praegu vee peal käime ainult kord nädalas, siis ma olen sõudmise juba ära unustanud ja ohhh neid vigu). Jõudsime siis ta paleesse ja käisin pesus ning siis läksime Sixflagsi, mis on maaaaailma hullem lõbustuspark. Täiiiiiesti metsas. Ma olen tegelikult täielik hädavares kogu aeg ja kardan kõike ja ma ei suuda uskuda, et ma käisin selliste atraktsioonide peal!!! See oli täielik ulme! Esimene, mille peal ma käisin, sellel oli kuskil 80 kraadine mägi... Noh eesti keeles on need kõik "ameerika mäed".. Ja ma ei tea ma ütlesin Britile, et alustame vähe kergematest asjadest, aga ei... läksime kohe mingisuguse hullumeelse peale. Ja ma ei ole tundnud elusees midagi selle lähedastki... Mu keha valmistus surema (ilma naljata). Ma läksin täiesti šokki, nägu läks lumivalgeks ja üle keha oli selline tunne, et veri ei ringle enam. Ning ainult südame ja kõhu juurest oli tunda et on soe temperatuur. Siis kui see läbi sai, siis keha üleni värises ja surises. Täpselt selline tunne nagu oleks kõikide käte ja jalgade peal maganud terve öö läbi ja siis hommikul ärganud üles ja avastanud, et veri ei ringle enam. pPärast hiljem ma läksin uuesti selle sama atraktsiooni peale ja siis oli kehal juba normaalne.. šokki ei saanud, aga adrenaliini tõmbas ikka täiega põhja
Esimene šokk oli möödas, siis läksime edasiste asjade peale. Ei olnud hullu ja mulle meeldis, kuni jõudsime selle lõbustuspargi kõige hullemani. Pidin ikka ära proovima. Ja see oli tõesti.. kõige hullem asi mis võimalik.... Kõige hullem mu jaoks on olla kõrgel taevas ja liikuda tagurpidi, nägu maa suunas... ja sa tunned kuidas su kehamass surub sind nende turvaasjade peale, mis su õlgadel on. tagumik selle istme pealt lahti. Kogu aeg selline tunne et no nüüd ma küll kukun alla siit otse pea ees. Seal ma sain selle šoki uuesti. Muidu kokku oli vist kuskil 12 erinevat asja ja 2 atraktsiooni peal käisin isegi 2 korda järjest kuna hullult meeldis. Ühel värgil oli 7 surmasõlme .. ja need ei ole üldse nii jubedad, kuna ei liigu selles asendis, mida ma enne kirjeldasin.. surmasõlmed olid isegi lahedad... ja üldse oli lahe päev. Pole midagi sellist elus varem kogenud. Vihma sadas pool päeva, aga olime soojalt riides ja tänu sellele ei olnud järjekordi ka et saada atraktsioonide peale. No sellel kõige hullemal oli järjekord, aga mitte midagi hullu.. kuskil 40 min ootamist. Brit rääkis, et kui ilus ilm on siis tavaliselt ühele asjale järjekord kuskil 1h30min...või isegi rohkem vahel.
Siis läksime pärast seda Briti juurde ja terve tänase päeva olen ma suht voodis lebanud ja oma paperit homseks kirjutanud. Ülehomseks on ka üks, ja väga raske paper vaja kirjutada ja no ei ole alustanud... eks tehtud saab. Teisipäeval sõidan mägedesssseeeee suuuuusaaaatamaaaaa. Ma ei suuda oodata. Koju saab ka juba varsti!! Nüüd nats pilte tegemistest ja video sellest atraktsioonist, kus oli 7 surmasõlme, aga mis ei olnud pooltki nii jube, kui see kus ma šoki sain...
The Grove. Jõuluvana istus sees ja kuulas lapsi oma põlvel. Kuidagi eriti vara.
Jap hitler photobomb
käisime fancys burksirestoranis söömas tervislikku burksi (jap selline asi eksisteerib)
Bat car
Lapsepõlvekangelastega sain pildile. Nad olid nii armsad maskotid
Seal tagaplaanil oli mingi paar aeles...
Selline oli the Grove.. jõuluehted- ja tuled olid nii ilusad
See atraktsioon see torn.. hakkas hiljem tööle ja ei kippunud sinna väga, sest see viis su aeglaselt üles, ja siis megakiirelt alla. Ma ei tea kas ma oleks hakkama saanud minestamiseta
Natsa surmasõlmi siis.
Ja varsti olin ma üks nendest
Brit ja ta väiksem kutsa Nala niisama
lahe pilt... ma ei tea tegelt vist ei tohiks sellist pilti avaldada, ehk saab saatuslikuks mu karjäärile
