Eelmine nädal oli hullumeelne. Olid eksamid ja unetud ööd. Trenni õnneks või kahjuks oli vähem. Mul on režiim nii sees, et kui ühe korra olin üleval kella 4.30ni öösel, siis pärast oli ikka ilgelt rõve olla... Süda puperdas terve järgmise päeva ja pidev rõve olek.. Õnneks pärast neljapäeva magasin kõik tagasi ja tundub et kandis vilja see hilja ööseni õppimine, sest endal tunne nagu 3 eksamit läksid päris hästi, neljandast pole mõtet rääkida, sest sõna "science" ütleb minu puhul kõik... ehk siis 0.
Tegelt ma olen tiimis üks lühemaid, aga mul olid megakontsad, mis Kate mulle laenas.
Liz ja Kamali. 2 inimest meie tiimist, kes mulle meeldivad
Me tegelt Darianiga ei ole nii suured sõpsid kui siit pildilt tundub...
maailma ilusam naine Kamali
ärge saage mingit valet illusiooni et ma vahepeal normaalseks ja mingiks beibeks olen hakanud eksole. üks kord aastas enam vähem näen selline välja
Järgmine aasta olen seal eesreas
Siin käis meil koolis rääkimas ainult meie ainele üks tüüp, kes oli CIA president 2 aastat.. 2009-2011 vist... ma ei mäleta ta nime. Aga see valgem tüüp ülikonnas. Ta oli afganistaani ja iraagi sõjas ohvitser ja täitsa ulme ikka mida kõike korda saatnud.
Kolmapäeval oli ka athlete grad, ehk siis kõik meie seniorid, kes lõpetasid kooli tiimist, neil oli lõpetamine, ag athletic departmenti oma. Päris lõpetamine oli neil päev hiljem, kui me sacramentosse sõitsime PAC12-le (läänekalda meistrikad). Nad lendasid meile järgi ja võistlused pühapäeval.
Enne seda athlete grad'i oli ka n-ö tublide autasustamine (kool+sport) ja meie tiimist see aasta olid tublid 10 sportlast k.a ma. Saime süüa seal ja saime ka hullult suure diplomi moodi asja.. sama nagu eelmine aasta pmst. Väljas oli eelmine nädal pidevalt 38 kraadi ringis, mis küll tore ei olnud...
Nüüd olen siin sacramentos laagris.. õh.. võiks juba läbi olla, mind ausalt väga ei huvita enam kuidas meil läheb. No PAC12 oli täielik feil, terve tiim feilis (õnneks.. mitte nii et aint 1 paat), treeneri oskus kaotada on 0, mingeid x-asju süüdistab. Sellega ma juba harjunud tegelt. Draamat on endiselt liiga palju ja ühesõnaga mida kiiremini see värk siin läbi saab, seda parem.. ma ei viitsi sõuda ja neid inimesi näha..ok, mõned on normid.
väike fotoshoot dariani kaameraga pärast seda vastuvõttu.
Liz ja Kamali. 2 inimest meie tiimist, kes mulle meeldivad
Me tegelt Darianiga ei ole nii suured sõpsid kui siit pildilt tundub...
maailma ilusam naine Kamali
ärge saage mingit valet illusiooni et ma vahepeal normaalseks ja mingiks beibeks olen hakanud eksole. üks kord aastas enam vähem näen selline välja
Järgmine aasta olen seal eesreas
Siin käis meil koolis rääkimas ainult meie ainele üks tüüp, kes oli CIA president 2 aastat.. 2009-2011 vist... ma ei mäleta ta nime. Aga see valgem tüüp ülikonnas. Ta oli afganistaani ja iraagi sõjas ohvitser ja täitsa ulme ikka mida kõike korda saatnud.
Ülikooli president vasakul, Athletic Department Director paremal.
15 päeva ja ma olen kodus... õõõh jess aeg mine kähku















































