27

See nädal oli üsna sündmustevaene. peale kooli ja trenni eriti midagi ei toimunud. Järgmine nädal on üsna hullumeelne, kuna 2 paperit vaja kirjutada, millest üks on 12lk, teine 5lk, kuigi see 5lk-ne on kordades raskem minu meelest.. kuna teemaks on anarhia, positivsim ja post-positivism.. ehk siis rohkem tuleb seal filosofeerida, mida ma üsna jälestan... Homme on selle tähtaeg, ja ilmselgelt ma ei viitsi seda kirjutada, seega mõtlesin et parem kirjutan blogi.. Aga nüüd tuleb välja et midagi väga kirjutada polegi.
Võistlustel käisime San Fransiscos jälle. Stanfordiga dual. Kaotasime, jälle. Ma ei tea.. inimesed paadis meil muutuvad kurvaks kui kaotavad, mitte vihaseks.. mis on vale. Aga noh õnneks on aega seda välja veel nuputada natuke, sest põhivõistlsteni on 3 nädalat ja NCAAni kuu täpselt. Aga muidu meil essa kaheksane võitis paadiga (2 nädalat võistlesime ka Stanfordi vastu, aga siis kõik paadid kaotasid). Neljane oli ka palju lähedamal kui muidu ja ajaliselt olime ka meie Stanfordile lähemal kui 2 nädalat tagasi.. 2 sekki lähemal vist.. ehk siis 7 sekki kaotust.. Aga mul ei ole mingit kahtlust mu peas, et me neist paremad oleme, kui me oma sõidu lõpuks ükskord kokku ja korda saame. mingist megaväsimusest hakkame välja vaikselt tulema, ja ma nii loodan et see vormijastus on lõpuks essat korda õige meil.
Pärast sõitu sõitsime veel Golden Gate Bridge'i juurde.. mis venitas meie tagasisõidu 9-le tunnile!! õh, see bussis istumine... vaatasime mingi 10 filmi selle ajaga.. magada on bussis mul võimatu.. ja eriti kui telakas sajaga karjub. bussireisid.. kõik teate, millest ma räägin ma pakun..

A, sain ka kutse n-ö tublide vastuvõtule.. selleks peab keskmine hinne olema üle 3.0 (4.0 on max) ja pead olema vähemalt 50 prossa stipi peal sportlane vissst ning vähemalt teise aasta õpilane. Meie tiimist vist said kutse 5 inimest. selle n-ö tiitli nimi on Marks Student-Athlete vms... ma ei tea, pole nii hullult tähtis mu jaoks. Tore on minna ja saada mingi diplomi moodi ilus asi, sest Sütevakas ma ei saanud kunagi midagi ´õppimise eest, kuna kuldpeasid oli liiga palju.. ja mul olid halvad hinded ka üsna..
Mu telefonijuhe on endiselt kadunud, nii et ma ei tea

 juniors! vasakult shelby, lis, ma, kate, paige. Ehk siis kõik, kes 3. aastat õpime. Meil on kõige väiksem aaastakäik tiimist hetkel

 Ainuke mees terve reisi jooksul :D Jaren.. ehk siis meie n-ö füsioterapeut.. aga see nimi on natuke palju ta jaoks, sest tegelt on ta lihtsalt õpilane, kes õpib human performance eriala ja on nagu praktikal kaasa meil mõndadel võistlustel.. kõik mis ta teeb on annab valuvaigistit või vahapeal masseerib küünarnukiga mingeid kinniseid närve..
ilusad bussiga sõitmise riided on meil kõigil seljas.

 jep, ma olen ainuke kes sõitis pika käise ja pikkade pükstega.. ma ei tea mul on mingi imelik keha, mis on pidevalt külm.. ja muide ilm sõidu ajal oli haigelt tuuline ja mõnusalt jahe.. selline karge mõnus natuke eestilik tuul.. mu lemmik

 need pildid on kõik 1000 peal tehtud

eriti ilus pilt

 kogu tiim

best pilt :D
olge sõbralikud ja ostke vahel kodututele süüa.

21

Eelmise nädala tippsündmus oli Paige'i 21. sünnipäev, mis toimus teisipäeval. Ja nii fancyl sünnipäeval ma vaevalt et käinud kunagi olen. Ta ema pmst kuhjas ta kinkidega üle.. kõigepealt limu, kus ma olin essat korda elus, siis megauhke restoran ja söök ja mitu käiku ja seda kaheksale inimesele... + hullult palju kallist šampust ja veel limus igast muud alksi (pean siinkohal mainima et oli tore juua alkoholi üle 2 ja poole kuu vist.. järgmine päev 2 trenni teha enam nii tore ei olnud aint)... + veel ta ema kinkis talle mitu kleiti ja sada pluusi jne jne.. ühesõnaga hästi elavad. Kõigepealt siis läksime Paige'i juurde, ma kodus mõtlesin, et a ei no midagi hullult fancy't ikka ei tule ju.. olin seelikuga ja siis mõtlesin et omg raudselt kõik pükstega vms ja et ma liiga overdressed.. jõudsin kohale ja siis kõik olid kleitide ja kontsadega... mul oli et ok siis... Jõime veits šampust Paige'i juures, ja ta ema oli ka meiega terve aja.. ta ema on nii lahe noortepärane, nagu ei tundunud üldse et peol tema sõpradega oleks lampi kellegi ema :D.. no siis läksime limusse ja võtsime veel Kamali ja Shelby peale nende kodu eest, kes on mu tiimikaaslased. Siis limus oli muidugi megalahe.. laes olid tuled mingid värvilised ja no täitsa uus kogemus mu jaoks.. sii jõudsime mingisse super restorani, kus sõime piisavas koguses.. ma sõin mingit musta riisi koos krevettidega (kui menüüs on krevetid, siis mul väga kerge valida), ja veel mingi paar makaroni taolist asja oli ka + merikarbid, mis mulle ka meeldisid. siis saime veel maja kulul kokteile ja selle koha omanik oli ka seal ja üritas meid kõiki värvata sinna ettekandjateks :D... andis meile oma visiitkaardid ja hullult lootis et keegi meist läheb sinna ettekandjaks. Tegelt kui suvel siia jääda, siis see megahea pakkumine, sest seal saab tippi ikka korralikult, kuna arved on suured, kuna toit ja kõik on väga kallis (selle eest muidugi hoolitses Paige'i ema).. Siis pärast seal istumist ja söömist mingi 2h läksime ühte kluppi, mis ei olnud veel lahti :D .. sest kell polnud veel 11.. ja siis otsustasime et lähme downtown LAsse ühte teise kluppi, mis oli poole pilvelõhkuja peal ja see oli megaaaaaaaaaaaäge, kuna esiteks, seal olid välivesivoodid.. nagu mingi kupli all ja mitu tükki selliseid, ühe kupli alla mahtus vabalt mingi 5inimest pikutama. Siis seal oli suur bassein, ja muidugi vaade oli megaaaaaa! Täpselt kõikidele pilvelõhkujatele ja öine LA on tegelt väga ilus linnatuledes.. kui päike paistab siis on ilusa vastand. Siis seal oli veel üliiiiimõnus muss, selline relax-house, megatsill.. inimesed olid kõik väga normaalsed, ainult et ma olin kõigist meestest pikem, peale ühe, kes oli mingi must 40a mees.. ja tol õhtul olin ma umbes 186cm vähemalt pikk, kui mitte pikem, sest Kate'il oli 2 paari kontsi ja kuna kõik kandsid, siis ilmselgelt tahtsin/pidin ma ka kandma.. nii kõrgetega ma varem küll kõndinud pole,.. piltidelt näete... Ümber ei kukkunud aint jube pilvelõhkuja tunne oli küll vahel.. a no suva oli. Sain gei kuttidega tuttavaks nagu alati, sest neid on lihtsalt nii palju siin ja üldiselt on nedega tore rääkida, kuna nad ei löö külge ja lihtsalt huvituvad su elust. Siis mingi 1 paiku jõudsime koju ja oligi kõik, väga lux igastahes.

Eelneval nädalal olen ka hullult palju oma professoritega rääkinud.. lausa kolme professori office hours'il olen käinud (täna vestlesin ühe professoriga 2h kõikidel teemadel suht)... ja üks mu professor kuulis mu plaanist araabia keel selgelks saada ja siis ütles: ohh, I have a friend in Abu Dhabi, I am going to call her and see what she has to offer... ma mõtlesin et okkkkkkkkkk normid tutuvused siin ikka inimestel.. ja neid ma kavatsen ilusti ära kasutada kui magistrisse kuskile avaldusi saatma hakkan. See professor pmst andis mulle ühe teise professori e-maili, kellel olevat veel rohkem tutvusi ja ütles et tal mulle midagi Jordaanias vist pakkuda! Nii et ma saadan talle e-maili ja ootan huviga, mis tal mulle pakkuda on.. põhieesmärk on mul araabia keel selgeks saada ilusti ja kiiresti (a need sõnad ei käi omavahel kokku)

Ja veel paar rida sõudmisest. niiii faking kopp on ees lihtsalt.. õudne. Olin terve aja siin nr 7 teises kaheksases, kuna meil on vasak parras eessõudja.. no oli tore ja siis täna ma trennis sõitsin nii sitasti pmst et liigutati mind nr 3 peale.. 5 ma ei saa olla, kuna mul pole mingit megajõudu, mis seal keskel olles vaja läheb.. ja pealegi ma olen kergem ka kui need tsikid seal 5,4 peal. ja mida kergem bow, seda parem. Mul varem oli nii et 30min trenni ja viskab kopa ette.. a  nüüd on nii et istun paati ja lähme plotist eemale ja siis juba kopp nii ees sajaga siiber lihtsalt. No ei viitsi lihtsalt.. mingit viha nagu otseelt ei ole, kuna halvasti mul just ei lähe, aga vaimselt vist väsinud sellest jamast.. võiks nüüd võistlused ära olla, kõik ära võita ja koju  tulla.. lihtne na. Jrgmine nv lähme san fransiscosse jälle (seekord bussiga, oeh) võistleme Stanfordiga, kellelt nädal tagasi pähe saime. Ma ei tea ma ei oska midagi oodata ja ma ei viitsi mõelda ka selle peale.

Ja veel.. see nv olime Briti juures ja tähistasime lihavõtteid siis eesti keeles. s.t tähistasime ikkagi inglise keeles, saate aru küll. kommi sai haigelt palju ja rohkem küll ei taha.. briti kasuema isa käis korea sõjas ja kirjutas oma eluloo raamatu, ja lugesin seda.. väggga hull ikka. Ja nad selline armas vanapaar - briti kasuema ema ja isa.. seal kuskil 70 kandis mõlemad.. ja neil oli 7 last üks nendest kristy, ehk siis briti kasuema.. ja kristy rääkis, et kui nad väiksed lapsed olid siis neil rahaga just priisata ei olnud ja nüüd, kui lapsed kõik suured, ta isal on hullus osta kalleid juveele ja megakalleid kõrvarõngaid ja ehteid in general oma naisele... Ja ta kandis maaaaaaailma ilusamaid siniseid kõrvarõngaid.. vaatasin pidevalt neid.. ja siis kristy pärast ütles et need olid seal mustad juveelid seal peal ja veel sada kalliskivi seal peal.. ja et maksumus 5000 dollari kanti (jep, õige arv nulle).. väga hull ikka :D tore, et mehel selline komme, et osta kalleid ehteid

Mõned pildid

 ma ja Kate.. eriti diiva pilt tundub :D

 See oli seal pilvelõhkuja klubis

 Kamali n me.. me rottisime kuskilt mingi täispuhutava delfiini. see toimus nii, et mina tõmbasin selle ühel kutil käest ja siis kamali samal ajal murdis ta sõrmi lahti selle delfiini küljest. me saime aru et keegi oli selle Paige'ile kinkinud, aga tegelt pärast tuli välja et ikka vist ei olnud :D

Paige on see väike nunnu india väljanägemisega roolinaine

 jep typical me

 see pilt kirjeldab kõige paremini meie sõprust ma pakun

 limuuuu

 need kaks seal keskel on meie roolinaised, paige ja kellyn, ja vasakult on paige'i ema ja siis 2 ujujat, kes on paige'i toakaaslased

 barack da man

 ee jah olin mingi 100000cm pikk

 see oli seal klubis

 ja selline vaade

 see pilt on tehtud tantsupõrandalt

 ja üks eriti ilge selfie

te kõik peaks maitsma sprinkles'i cupcakes'e.. maailma parimad lihtsalt. vasakul on porgandimaitseline ja teine on kookose mingi

cheers ja elage hästi, tahaks hullult koju lihtsalt

14

Tere,
Alustuseks.. ma vihhhhkan bürokraatiat ja seda eriti usas. ma ei hakka kirjeldama mida ma siin viimastel päevadel pidanud tegema olema, sest selle kirjeldamine oleks selle uuesti üle elamine ja seda ma teha ei viitsi. Igatahes olge tänulikud e-riigile, ma väga igatsen internetipanka (mis endiselt ei eksisteeri usas.. eksisteerib aga mingil väga algelisel vormil ja keegi seda ei kasuta/ ei oska kasutada!!), e-mailide ja ID-kaartide kaudu dokumentidega tegelemist jne..
See nv olime võistlemas mulle juba väga koduses Sacramentos..Lake Natomal. Tulemused ei olnud küll väga head, aga see eest väga paljutõotavad tulevast hooaega silmas pidades. Nimelt olime ainukene võistkond, kes on võistelnud 3 nädalat järjest, ja see andis kõvasti tunda.. jalad olid täis juba pärast essat 600m ja survival mode läks käiku varasemast varem. Aga mul on hea meel, sest üldiselt oleme hooaja alguses väga head, ja siis põhivõistlusteks kustume, või oleme enam vähem sama kiirusega, kuigi teised saavad kiirust juurde. Seega loodan et see aasta on treener vormiajastusega paremat tööd teinud. väga väga loodan, sest tahaks ikka mingeid ägedaid tiitlivõistlusi võita, mitte mingeid natoma invitationale, nagu oli nädalavahetusel. Essal päeval võistlesime hommikul Notre Dame'i vastu, keda võitsime pikalt... või noh 4.6 sekki, mis kaheksastega on tegelt parasjagu pikk maa. Õhtul oli sõit Stanfordi vastu, kellele kaotasime 9 ! sekki.. kuigi seal peab olema viga protokollis, sest me ei kaotanud neile kindlalt rohkem kui hommikul võitsime Notre Dame'i sama distantsiga. vaba vesi oli küll vahel, aga kõige rohkem meeter või pool meetrit, mis on umbes 1-2 sekki kaheksastega. Ehk siis ma pakun et kaotasime neile 5-6 sekki max. See selleks. Pühapäeva hommikul oli kõige raskem sõit max väsimuse pealt. Aga väga väga hea sõit oli, ja seda eesti keeles imelik seletada, aga me võitlesime iga cm eest ja ulme andmine oli otsast lõpuni. Ehk väga hea ettevalmistav võistlus NCAA-ks ja PAC12-ks. Treener oli ka tegelt üsna rahul, küll mitte tulemusega, aga meie sõitudega.. ja ütles et sellise väsimuse pealt ei ole see kaotus üldse suur. Seega ma olen väga optimistlik ülejäänud hooaja suhtes.
Homme lähme Paige'i sünnat tähistama. Paige on meie roolinaine, ja eelmine aasta oli ta minu roolinaine neljases. Ta on nii armas! Lähme kuskile West Hollywoodi mingi limuga mingisse fancysse restorani sööma. Siis laupäeval ja pühapäeval on Easter ja siis ma olen kutsutud Kellyni poole sööma Easter dinner'it.. Ta on ka roolinaine.. mul mingi hea klapp väikeste inimestega ma ei tea miks tõesti... Nad nii armsad lihtsalt ja neid hea kallistada. Kellyn elab kuskil Santa Monicas vist.. kui mul õigesti meeles on.
Ja usakate vanemad on kõik nii toredad, tulevad alati võistlustele kaasa elama ja toovad ilgelt süüa alati meile head ja paremat. Seekrod Kellyni vanemad tõid meile maaaailma suurimad šokolaadi tükkidega küpsiseid.. omg kui head lihtsalt.. ja siis Michelle'i ema tõi meile terevele tiimile (40 inimest koos novice'itega, ehk essat aastat sõudvatega) väiksed armsad pakid täis easteri teemalisi maiustusi..
Homme on eksam mul aines, mis läheb mul kõige halvemini ehk astrology.. koolist on mul nii kopp ees praegu lihtsalt.. nii palju on teha ja ma ei viitsi ja ei taha ka väga.. tahaks aint araabia keelt õppida ja reisida ja niisama olla kodus, magada ja passida lakke ja peol käia... eat sleep row ka just lahe pole. Nii kui trennis on mingi 20min tempol 22 ja 24 lõik mul süda paha pärast essat 5min.. s.t et tahaks koju ja puhata ja mitte sõuda. Aint võistelda on lahe.siin mõned pildid

 mu armas roolinaine Kellyn.. ja armas photobombimine.. ja Kellyn oli viimase sõidu meil lihtsalt imeline rool! 100 korda rohkem motti tõmmata end sodiks tänu sellele, mida ta meile kõrva karjub pidevalt

nii pikk vahe on umbes 4.6 sekki.

7

Shit's gone craaazzzyhh.. igatahes on väga väga kiired ajad, s.t ni palju on vaja teha ja igale poole jõuda.. ja 20h nädalas töötada kooli kõrvalt ei ole nii kerge kui see algul tundus... praegu tundub nagu kool on tagaplaanile jäänud ja seda on ka näha hinnetest, mis hetkel on liikunud langevas joones... no ma üritan parandada seda värki tõesti, aga ei ole sada prossa kindel, et see välja tuleb. hetkel on küll nii et kõigepealt trenn ja töö ja siis nii palju kui aega jääb (tihti une arvelt) pühendan õppimisele... Lugemistega ja kõikide asjadega olen väga maas ikka.. sest lugemine võtab aega ilmselgelt.
Võistlused olid meil siin vahepeal san diegos. Eelmine aasta võitsime kõikides paadiklassides, seega läksime oma tiitleid kaitsma. San Diego Crew Classic, mis on läänekalda suurim võistlus osalejate arvult. meie paadiklassis, ehk siis JV8, ehk siis junior varsity eight, ehk siis "teine kaheksane" oli 18 osalejat... ning essasid kaheksasi ja neljaseid oli enam vähem sama palju. Laupäeval eelsõit oli selline enam-vähem, start oli jama, sprint oli väga hea... finaalis roolinaine unustas pooled asjad ära meile öelda/karjuda, ja seega ka meie attack'id ei olnud nii konkreetsed ning kui kõik 8 inimest teevad mingeid n-ö rünnakuid erineval ajal, siis sellest palju välja ei tule... üldiselt oli hea sõit, aga no ma tean et me saame palju paremini... õnneks roolinaise suuvärki on lihtsam parandada kui meie mingit keskmist tuhandet meetrit oleks.. seega järgmisel nädalal sacramentos tuleb revanšš (on vist kaks š-i) loodetavasti. Aa.. olime kolmandad ühesõnaga. Ja kõik teised meie paadid võitsid... iseenesest 3. koht pole nii hull aga kui kõik su teised tiimikaaslased kullaga ja megakarikatega ringi käivad siis tuli natuke luuseri tunne.. õnneks on alles hooaeg alguses ja see ei ole meie põhivõistlus.
Mul rohkem väga pole aega siin jutustada, pean tööle hakkama ja siis ehk jääb aega nats üle ka õppida.. loodan.. aga kahtlen selles, sest kell juba 9 ja ma just jõudsin teiselt töölt koju :))) jah nats hullumeelne on olla... päikesest ära ka korralikult põlenud... San Diegos vee peal sai korralikult kõrvetada.. ja täna oli 27 kraadi.. homme 32.. ei ole eriti üldse mitte tore... ausalt.

picud

 eelsõidu pildid. ma endiselt nr 6.

 kohe on finiš ja piin lõpeb

 veest paati minemine ja paadist välja tulemine ei ole mu lemmikum osa just, kuna seal on mingid millimallikad ja ma kardan vetikaid jubedalt.. ja ma ei saa aru ma olen räme neeger praegu ja piltidelt tundub nagu ma polekski päikest näinud

 paparazziii

 väike miiting

 väiksed jutud

 tagaplaanil võib minu võistluspäeva soengu leida, mille punumiseks isegi vaeva pidin nägema seekord :D esiplaanil on meie nr 5, darian.. ja nii kerget number viite vist pole kellelgi, sest see tsikk kaalub mingi 60kg vist

 kõige lahedam selle võistluse juures on ,et USC marching band tuleb meile mängima! Ehk siis 500 enne lõppu kuuled trompeteid, tuubasid ja tromboone ja trumme koolihümni mängimas.. see annab ikka jõõõhkralt motti juurde.. ühelgi teisel koolil ei ole sellist traditsiooni :D ja ma mõtlen kuidas seal teistes paatides on sõuda, kui ainuke asi mis kuuled, on sinu konkurendi koolihümn :D intimidating loodetavasti

 finaalis viimased tõmbed.. nägu on siuke nagu kohe hakkaks nutma.. kaugel polnud jah sellest kuna jalad olid juba täiesti tühjad, süda tahtis rinnust hüpata ja noh teate küll see rõve viimase 50m tunne.. viimast 700m ma lihtsalt ei mäleta

 ilus pilt meie esimesest kaheksasest ning meie bändist, kes mängis nende autasustamisel

 ja ilus pilt Gittast, kes sai sama karika, mis mina eelmine aasta sain neljases :))

 finaalis stardis

 Pärast oli traditsiooniline söömine, kus kooli vilistlased, kes on sõudmisega seotud, küpsetasid meile burkse ja toiduvalik oli lai.. ja siis bänd esitas meile täitsa pika kava oma lahedatest lugudest. Aaa ja see bänd on mingi 10 liikmeline, kes meid sinna toetama tuli, aga muidu USC marching band on umbes 100 liikmeline, kui mitte rohkem ja jalkumängudel on neil kõik pillimehed-naised platsis ikka.. see oli ka üllatav et sellest kümnest pillimehest 2 olid naised.. ehk siis naised mängisid trompetit.. no ma olen proovinud puhuda trompetit paar korda ja no ikka megakopsu on selleks vaja.. ehk siis ma e itea kuidas need naised sellega hakkama saavad seal.. tublid, mis muud.

 stardist minema sajaga, nagu alati.. kõigil head game-face'id

 see on ka üks päris halb pilt :D.. tegelt minu meelest on mu paadikaaslased ikka üle keskmise ilusad tüdrukud :D.. aga siin pildil tundub nagu oleme mingid koledus võistluse grand prix võitjad

 minu kõige ilusam tiimikaaslane, kamali. Eesti mehed jookseks tormi lihtsalt :D usa mehed tegelt jooksevad vist ka. ja peale selle et ta ilu kõik naised ja mehed jalust niidab, on ta veel maailma sõbralikum

 panime paati kokku ja mis ikka muud teha mutrivõtmete ja kuuskantidega

creep hehe

 


sorri palju sõudmise pilte sai, aga seekord oli nii palju häid fotograafe kohal ja meid pildistati pmst iga nurga all.. tiitlikaitsjad ikkagi :D

ja mu isiklik fotograaf Kamali.. kus on mu modelliagent või kuidas iganes neid kutsutakse.. palun vogue'i järgmise numbri esikaanel üks nendest kolmest pildist..