7

Shit's gone craaazzzyhh.. igatahes on väga väga kiired ajad, s.t ni palju on vaja teha ja igale poole jõuda.. ja 20h nädalas töötada kooli kõrvalt ei ole nii kerge kui see algul tundus... praegu tundub nagu kool on tagaplaanile jäänud ja seda on ka näha hinnetest, mis hetkel on liikunud langevas joones... no ma üritan parandada seda värki tõesti, aga ei ole sada prossa kindel, et see välja tuleb. hetkel on küll nii et kõigepealt trenn ja töö ja siis nii palju kui aega jääb (tihti une arvelt) pühendan õppimisele... Lugemistega ja kõikide asjadega olen väga maas ikka.. sest lugemine võtab aega ilmselgelt.
Võistlused olid meil siin vahepeal san diegos. Eelmine aasta võitsime kõikides paadiklassides, seega läksime oma tiitleid kaitsma. San Diego Crew Classic, mis on läänekalda suurim võistlus osalejate arvult. meie paadiklassis, ehk siis JV8, ehk siis junior varsity eight, ehk siis "teine kaheksane" oli 18 osalejat... ning essasid kaheksasi ja neljaseid oli enam vähem sama palju. Laupäeval eelsõit oli selline enam-vähem, start oli jama, sprint oli väga hea... finaalis roolinaine unustas pooled asjad ära meile öelda/karjuda, ja seega ka meie attack'id ei olnud nii konkreetsed ning kui kõik 8 inimest teevad mingeid n-ö rünnakuid erineval ajal, siis sellest palju välja ei tule... üldiselt oli hea sõit, aga no ma tean et me saame palju paremini... õnneks roolinaise suuvärki on lihtsam parandada kui meie mingit keskmist tuhandet meetrit oleks.. seega järgmisel nädalal sacramentos tuleb revanšš (on vist kaks š-i) loodetavasti. Aa.. olime kolmandad ühesõnaga. Ja kõik teised meie paadid võitsid... iseenesest 3. koht pole nii hull aga kui kõik su teised tiimikaaslased kullaga ja megakarikatega ringi käivad siis tuli natuke luuseri tunne.. õnneks on alles hooaeg alguses ja see ei ole meie põhivõistlus.
Mul rohkem väga pole aega siin jutustada, pean tööle hakkama ja siis ehk jääb aega nats üle ka õppida.. loodan.. aga kahtlen selles, sest kell juba 9 ja ma just jõudsin teiselt töölt koju :))) jah nats hullumeelne on olla... päikesest ära ka korralikult põlenud... San Diegos vee peal sai korralikult kõrvetada.. ja täna oli 27 kraadi.. homme 32.. ei ole eriti üldse mitte tore... ausalt.

picud

 eelsõidu pildid. ma endiselt nr 6.

 kohe on finiš ja piin lõpeb

 veest paati minemine ja paadist välja tulemine ei ole mu lemmikum osa just, kuna seal on mingid millimallikad ja ma kardan vetikaid jubedalt.. ja ma ei saa aru ma olen räme neeger praegu ja piltidelt tundub nagu ma polekski päikest näinud

 paparazziii

 väike miiting

 väiksed jutud

 tagaplaanil võib minu võistluspäeva soengu leida, mille punumiseks isegi vaeva pidin nägema seekord :D esiplaanil on meie nr 5, darian.. ja nii kerget number viite vist pole kellelgi, sest see tsikk kaalub mingi 60kg vist

 kõige lahedam selle võistluse juures on ,et USC marching band tuleb meile mängima! Ehk siis 500 enne lõppu kuuled trompeteid, tuubasid ja tromboone ja trumme koolihümni mängimas.. see annab ikka jõõõhkralt motti juurde.. ühelgi teisel koolil ei ole sellist traditsiooni :D ja ma mõtlen kuidas seal teistes paatides on sõuda, kui ainuke asi mis kuuled, on sinu konkurendi koolihümn :D intimidating loodetavasti

 finaalis viimased tõmbed.. nägu on siuke nagu kohe hakkaks nutma.. kaugel polnud jah sellest kuna jalad olid juba täiesti tühjad, süda tahtis rinnust hüpata ja noh teate küll see rõve viimase 50m tunne.. viimast 700m ma lihtsalt ei mäleta

 ilus pilt meie esimesest kaheksasest ning meie bändist, kes mängis nende autasustamisel

 ja ilus pilt Gittast, kes sai sama karika, mis mina eelmine aasta sain neljases :))

 finaalis stardis

 Pärast oli traditsiooniline söömine, kus kooli vilistlased, kes on sõudmisega seotud, küpsetasid meile burkse ja toiduvalik oli lai.. ja siis bänd esitas meile täitsa pika kava oma lahedatest lugudest. Aaa ja see bänd on mingi 10 liikmeline, kes meid sinna toetama tuli, aga muidu USC marching band on umbes 100 liikmeline, kui mitte rohkem ja jalkumängudel on neil kõik pillimehed-naised platsis ikka.. see oli ka üllatav et sellest kümnest pillimehest 2 olid naised.. ehk siis naised mängisid trompetit.. no ma olen proovinud puhuda trompetit paar korda ja no ikka megakopsu on selleks vaja.. ehk siis ma e itea kuidas need naised sellega hakkama saavad seal.. tublid, mis muud.

 stardist minema sajaga, nagu alati.. kõigil head game-face'id

 see on ka üks päris halb pilt :D.. tegelt minu meelest on mu paadikaaslased ikka üle keskmise ilusad tüdrukud :D.. aga siin pildil tundub nagu oleme mingid koledus võistluse grand prix võitjad

 minu kõige ilusam tiimikaaslane, kamali. Eesti mehed jookseks tormi lihtsalt :D usa mehed tegelt jooksevad vist ka. ja peale selle et ta ilu kõik naised ja mehed jalust niidab, on ta veel maailma sõbralikum

 panime paati kokku ja mis ikka muud teha mutrivõtmete ja kuuskantidega

creep hehe

 


sorri palju sõudmise pilte sai, aga seekord oli nii palju häid fotograafe kohal ja meid pildistati pmst iga nurga all.. tiitlikaitsjad ikkagi :D

ja mu isiklik fotograaf Kamali.. kus on mu modelliagent või kuidas iganes neid kutsutakse.. palun vogue'i järgmise numbri esikaanel üks nendest kolmest pildist..

30

Nonii.. märtsikuu hakkab läbi saama, mis on tore uudis, s.t et 2 kuud ja 5 päeva ja on suvi minu jaoks! Ma praegu otsisin umbes 30min oma juhet, et telefonist pilte arvutisse tõmmata, aga ei leidnud.. ma ei tea no kuhu ma selle toppinud olen...seega pooli pilte te mu tegemistest ei näe. kahjuks või õnneks.
Muide, mu telefon on katki, sest pillasin selle maha :(... mõtlesin et Nokia, ja ei purune kunagi, aga siiski mitte nokia 3310, seega puutetundlik ja läks katki, aga õnneks ainult ekraan, mis maksab 10 dollarit ja selle vahetamise spetsialist on mul kohe varnast võtta - Alan, athletic departmentist, kellel on kõikides suurustes kruvikeerajaid.. Aga ilma telefonita tegelt on mõnus elada.. See telefonikultuur ajab vahel hulluks siin.. sest no inimesed on aint ninapidi telefonis ja ei vaata kuhu kõnnivad tänaval ja siis ma sõidan neile rattaga peaaegu otsa ja oiiiii kui vihaseks ma saan... ropendan neile midagi eesti keeles... tänaval võiks ju oma telefoni ära panna või ma ei tea.. vähemalt mitte ninapidi seal olla nii et isoleerid ümbritseva..õh. ja siis vaatavad sind vihase näoga kui neile otsa sõidad
Igatahes, kevadlaager polnudki nii raske kui eelmine aasta, aga see ei tähenda et see palju kergem oleks olnud.. Lihtsalt 3x trenni päevas ei olnud, mis tegi kõik palju kergemaks. 2x päevas on lebo (laagris)... No ja mis muud ikka.. tavaline elu.
Ja no nüüd lõpuks algas ka võistlushooaeg ja just jõudsin koju San Fransiscost, kus võistlesime duell-sõite Clemsoni, Louisville'i ja Virginia ülikoolide vastu. Meie paadil, ehk siis 2. kaheksasel (olen nr 6), läks kõige paremini. Essal päeval võistlesime Clemsoni ja Louisville'i vastu, ja teisel päeval Virginia vastu (kelle ranking on nr 3, meie ranking on nr 6, ranking on kõikide USA ülikoolide peale). Meie paat võitis kõik sõidud, ka Virginia! Ning võistelda oli kuradi mõnus! Selliste mõnusate võistluste/sõdade nimel tasub sõuda. Lihtsalt sured viimased 5min, aga no siuke andmine koos rünnakute ja vasturünnakutega, ülilahe minumeelest. No teistel paatidel, ehk siis essal kaheksasel ja neljasel ja teisel neljasel ei õnnestunud Virginiat võita ja seega treener oli ilmselgelt rahul meie sõiduga kõige rohkem. No sõudjatele siis... stardist panime minema sajaga, umbes 7 seat'i olime neist ees, siis sealt edasi läheb natuke häguseks mul pilt juba, aga kuskil 600 v 800 enne lõppu nad ründasid hullult, ja sõitsid meile 4 seat'i lähemale, seega vahe kahanes korralikult, aga me ründasime vastu ja taaskord suurendasime vahet. Siis sealt edasi viimased 500m oli tunne et tavai, empty the fucking tank!! Ja siis oli hull andmine, lõpuspurt oli meil võimas ja liikusime viimase 400m peal veel rohkem neil eest ära.. kuigi lõpuspurt oli tempo ainult 40. Ehk siis midagi, mille kallal töötada.. aga kuna hooaeg alles nii alguses, siis ega seda sprindikiirust veel polegi, aga küll ta tuleb. Aga no võidutunne on ikka mõnus, pole ju nii ammu võistelnud ka, vee peal... Pärast isegi Virginia treener tuli meid kiitma, et excellent race :D.. seda just tihti ei juhtu.. s.t meie treener ei teeks seda kunagi, et läheks ütleks mingile teisele tiimile, kes meid võitis, et hea sõit vms..
Aa veel selgitan (nagu iga aasta siin blogis), et see paatide moodustamise ja võistlemise süsteem usas on nii, et kõige tugevamad 8 tüdrukut moodustavad esimese kaheksase, siis paremusjärjestuselt järgmised 8 (vee peal seat-race'ide järgi ja ergo põhjal ka nats) moodustavad teise kaheksase, ning siis järgmised 4 paremusjärjestuselt moodustavad neljase. Need 3 paati võistlevad ka USA meistrikatel, mis on mai lõpus. Veel on ka teine neljane, ehk siis kus on n-ö kõige halvemad, kes võistlevad igal pool muudel võistlustel, aga mitte meistritiitli võistlustel (nagu seda on PAC12 ehk läänekalda konverents ja NCAA ehk usa meistrikad). Kõik need paadid võistlevad oma kategoorias, ehk siis essa kaheksane võistleb kõikide koolide essade kaheksastega, teine kaheksane võistleb kõikide koolide teiste kaheksastega. ja neljane võistleb kõikide koolide neljastega. Ei ole nii et essa kaheksane võistleb teise kaheksase vastu (further questions to my inbox plz :D)..
Essat korda me lendasime San Fransiscosse! ainult 1h lendu ja kohal.. muidu bussiga 8h sõitu.. õh.. Järgmine nädal on San Diego Crew Classic, kus eelmine aasta meie 3 paati kõik võitsid! Seega on palju tiitleid kaitsta. (vähetõenäoline et neljane suudab meie eelmise aasta neljase tiitlit kaitsta..kuna juba praegu kaotasid nad virginiale 5 sekki vist, ning seda nädalaga tasa teha on keeruline.)
Sain ka muidu 3 armast ohatist oma huultele.. üldiselt need tulevad stressist ja magamatusest ja seda oli mul eelneval nädalal küllaga. + võistlus siia otsa, ei teinud asja paremaks, aga muideks sõita oli mul üllatavalt hea, s.t et ei olnud tunnet et ei jõudnud ja veremaitset ka polnud suus :) Aga muidu mul siin polegi ohatist olnud nii umbes 1.5 aastat umbes, kuna režiim on korralikult paigas ja väga suurt stressi tihti pole ka.
Meie tiim on see aasta ka palju parem, vb mitte küll kiiruselt, aga kuidagi kokkuhoidvam ja ei ole nii palju draamat (veel, ja loodan et ei tule ka).. ning selle kokkuhoidvusega võib vahel rohkem paadi liikuma saada kui puhaste füüsiliste näitajatega..
Mõned pildid.. järgmine nädal saan postitada teile võistlustest ka pilte vast.. aga oi leidsin juba mingid pildid, nii et saan need hetkel postitada :)

 Siis kui meie tiimi lõunasöök oli.. tantsisme salsat :D.. mdia me just eelneval õhtul õppisime.. ma seal tantsin Lindsay'ga.. see minig 2 nädalat tagasi vist

 milline imeline päikseprillirant!

 Ok, need on laagripildid... essat korda nägin ka Sacramento vanalinna, mis oli pmst nagu mingites Western filmides.. see oli niiiiiiiiiiiiiiii äge! Nagu olekski mingisse Texases filmitud filmi sattunud, ja seal oli ka fotostuudio, kus sai pilte teha ja riietuda mingitesse 1800ndate hilpudesse.. nalja sai seal kõvasti. Üleval pildil mina ja mu lätlasest tiimikaaslane Madara.

 See on San Fransiscos, pärast sõitu. Seal oli pmst see sõudekanal 2km ja 50m pikk... kuna stardis oli saba pmst kivides ja lõpus pidi täiega blokki panema kohe pärast sõitu.. tore et aerugi käes jõuad hoida seal lõpus ja siis veel blokkima... võimatu... noh paadid jäid terveks, nii et tore. kuidagi saime ikka pidama, sest libisemisruumi pärast distantsi lõppu oli maksimaalselt 30m

 mina ja mu paat. vasakult: Rebecca 7, Darian 5, Kajsa, 4, Kellyn rool, Shalby 1, ma 6, Jemi 3, Deirdre 8, Kamali maailma kõige ilusam naine 2. Jep.. meie nr 1 võiks vabalt olla roolimees, kui mingi 8kg alla võtab.. aga väga hea et meil kerge nr 1 on, paadil vähem takistust ninaosas = vähem veetakistust = kiirem

 olime ka usctrojans.com esilehel. Pilt on tehtud vist pärast meie viimast tõmmet, ehk siis väga lähedal olid nad meile.. (2.6 sekki kaotasid nad.. tegelt kaheksaste kohta üsna suur vahe)

 See rada oli selline, et silla alt pidi läbi sõitma, ja ainult 2 rada oligi, ehk siis seal saab ainult duell-sõite pidada. Võistlesin seal tegelt ka oma freshmani aastal, samas paadis ja samal numbril.. huvitav.. aint et noh see paat on kõvasti kiirem praegu

 ups.. tõmbe lõpp veits veest väljas

 Sel päeval sadas vihma.. meie sõidu ajaks jäi järgi.. sooja oli umbes ainult 15 kraadi ja see mu ohatisele mõjus ainult halvemalt

 See oli kõige esimene sõit Louisville'i vastu. nende teine kaheksane oli 5 sekki kiirem kui nende essa kaheksane, aga me ikkagi võitsime neid..

 heee tegime pärast eilset sõitu väikse pildi ka.. kahjuks kõik peale ei mahtunud

 Ma ja Deirdre.. lennukigäng

 Pildid kevadlaagrist

BADASSSSSSES

Sacramento captiol hoone


cheers ja hinnake inimesi teie ümber, sest kunagi ei tea kaua nad on teiega.

blö

Ma luban et ma hiljemalt homme või ülehomme kirjutan teile oma tegemistest.

17

Tere üle pika aja. 2 nädala kokkuvõtmine pole väga raske, sest mida erilist pole toimunud. Praegu on kevadvaheaeg, mis tähendab laagrit peaaegu kõikidele sportlastele USCs.. ma võin julgelt väita, et teiste spordialade laagrid on 0 selle kõrval, mida me siin kannatame..Sacramentos oleme. Praegu tegelt polegi nii hull veel, 3. päev on läbi.. üldiselt selleks ajaks olen ma juba täiega kutu, aga praegu veel tundub, et isegi on mingit energiat veel jalgades ja ajus. Õhkkond on ka sõbralikum, kui eelnevatel aastatel ja ma olen tugevam ka, kui eelmistel aastatel, see mängib vast ka rolli. Täna hommikul sõitsime vee peal 3x2km kaheksastega, oli päris hea, olen teises kaheksases nr 7 (meil on paat nii, et vasak parras on eessõudja, teine paat on vastupidi). Viimaseks lõiguks vahetasime paadid ja sõitsin ees. polnud väga viga.. need 2km olid tõusvalt ja essale kaheksasele kaotus polnud üldse suur..üldiselt 20 seki kandis, praeguses seisus 6-8sekki... need koosseisud ei ole veel lõplikud, siin laagris peaks lõplikuks saama.. nii et praegu proovime kombinatsioone.. aga ma olen kas nr 1 või nr 7, palju valikut ei ole.... sest mingit jõudu ja massi, millega seal keskel mootor olla paadile, mul ei ole.
Sõudmisest siis nii palju..
Viimane nädal koolis oli hullumaja, sest mul oli 3 eksamit järjest päevadel. 1 läks hästi, teine läks väga hästi, ja kolmas oli täielik katastroof.. sest see on mingi teaduslik aine, mida pean võtma üldhariduslike ainete kategoorias nimega teadus.. ja kes mind teavad, siis ilmselgelt on raskem leida kedagi, kes jagaks minust vähem matti või üldse mingit loogilist mõtlemist nõudvat ala. (siinkohal mõtlen matemaatilist loogilist mõtlemist, sest n-ö eluline loogiline mõtlemine mul eksisteerib siiski)... no ma ei tea ma olen ise ka paras idikas et ei valinud seda ainet (the universe) pass/no pass, mis oleks tähendanud et saan lihtsalt et kas olen läbinud aine või mitte (seda saab teha ühe ainega ülikooli jooksul). enam seda muuta ei saa, ja see aine lihtsalt rikub mu keskmise hinde (mul pole siiamaani ühtegi C-d, kõik on Ad ja Bd ja see aine lihtsalt on mingi C kui joppab...).. selle üle ma üldse õnnelik ei ole. Aga samas viimane eksam aines International Relations of Contemporary Middle East läks väga hästi. Ja ma ei tea kas mainisin, et oma Silk Road aine eksami sain A. puhta A :)))
Käisime Kate'iga vahepeal šoppamas Citadel outlettides ja no taaskord.. haigelt odav.. sain üliägedad jalatsid 3 dollariga... eestis (pärnus eriti) ei saa peksa ka selle eest.. allahindlus pidi olema 70 prossa, aga sain 90.. veel ostsin endale banketiks hästi kena kleidi (ma hullult vaimustuses sellest ja ei suuda ära oodata et kanda saaks) ja paar pluusi ja lühkarid, high-waist ofc... rohkem poodidesse ei lähe pikemat aega igatahes.. õnneks midagi mõttetut ei ostnud.. aga haigelt odav ikka on see värk seal outlettides, ainuke kallis koht oli H&M, mis ei olnud outlet, vaid nende tavaline pood. Ma olen Kate'iga praegu toakaaslane ka, nii normaalne on kellegi lahedaga olla ühes toas, eelnevatel aastatel olen mingite maks lambikatega olnud ja kogu aeg vaatan igat oma sammu ja tegu, et kellelegi meelepärane olla.. nüüd mõnus tsill, tee mis tahad ja keegi ei anna sulle mingeid imelikke pilke et omg you're weird. Kate muideks ostis piletid ära, ja tuleb mulle Eestisse külla 15-22 august oma õega, kes on temast 2 aastat noorem ja õpib Notre Dame'i ülikoolis, nii et saate mu lahedat Kanada sõbrantsi näha. Ta teeb Põhja-Euroopa tripi ning see algab sellega et ta on 3 nädalat Islandil geoloogia laagris, kuna ta õpib geoloogiat, sis Norrasse, Rootsi, Helsingisse ja siis Tln ja siis Riiast lendab tagasi Vancouverisse 1 päev enne kooli algust ja siis sõidab autoga Vancouverist LAsse (u 30h ühe jutiga, aga ta sõidab peatustega)
Ma ei viitsi telefonist pilte praegu tõmmata arvutisse, seega peate leppime nende mõndadega mis siin on.
Ma ei mäleta kas ma rääkisin, aga ma käisin Salsat tantsimas, koolis üritus iga kuu üks kord? Igatahes megaäge oli, kui ei rääkinud. vist rääkisin... õh
Aga jah ilm on ilus, pidevalt seal 28 kraadi kandis kuskil.. hommikul on siin mõnus horvaatialik lõhn väljas, selline värske, kivipuru ja liiva ja veekogu lõhna segu, hingan seda hullult sisse kogu aeg, sest ega LAs peale kusehaisu midagi sisse hingata pole.
Järgmise nädala lõpus on meil ka esimene võistlus San Fransiscos (lõpuks!), mida ma üsna ootan, sest võistlemine on päris äge... küll tappev ja raske, aga samal ajal huvitavam tuhat korda kui trenn niisama. Ehk siis hooaeg hakkab varsti ja mul on juba päikseprillirant ja kõikvõimalikud sõudja randid (jalad neegrid, kõht lumivalge ja nunnu rinnahoidja rant seljal) näos ja kehal, nii et tundub et olen valmis hooajaks.

 käisime pärast trenni hotelli mullivannis ja basseinis sulistamas. ülimõnus, lõõgastav

jou, minu olek siin kuninga kassi maailma suurimas voodis (meid hellitatakse korralikult ikka.. luxx).. siuke poolsurnud ja päiksest räsitud.. kahjuks prilliranti pole pildil, järelikult pole liiga hull.
ärge laske sellel pildil ennast heidutada, ma tegelt suht õnnelik praegu :D (elektrišokki ma ka saanud pole, nagu siit pildilt mu juuste järgi tunduda võib)

cheers ja nautige Eestis vihma, kui see võimalik on.. praegu teeks küll paar tiiru vihma käes väljas, a siis läheks tagasi päikse kätte. 

10

Sorri, see nädal postitust ei tule. mul 3 eksamit ja iga sekund on väärtuslik. Järgmine nädal on kevadvaheaeg, mis mulle tähendab surma/trennilaagrit, seega seal aega teha kõike, nii et järgmise esmaspäevani.
olge tublid.

3

Märts on käes ja see tähendab et koju tulek juba terve suve pärast (ehk siis 3 kuu ja 3 päeva pärast).. õh tundub terve igavik... ja praegu nende ukraina sündmustega kuidagi eriti tahaks kodus olla... vaba maa ja vaba riik, mina oskan hinnata, kahjuks paljud Eestis ei oska..
Et mitte liiga välispoliitiliseks muuta seda värki siin, siis räägin paar lauset oma elust... eem .. ma ei teagi kust alustada, mida vist pole toimunud, nagu ikka..
käin koolis ja trennis ja tööl ongi kõik.. mõtlesin mingi 5min mida ma kirjutan ja midagi nagu ei tule pähe.. üks eksam oli eelmine nädal.. suht hästi tundub et läks (ehk siis ma loodan A või A-, madalamaga väga ei lepi). trenni olen ka ogaraks rassinud, ühe seat-race'i sain pähe, täna olin ees teisel kaheksasel ja liikusime viimase lõiku, 12min tempol 28 kiiremini kui essa kaheksane.. isegi üllatusin et suudan ees sõuda päris hästi.. Z oli muidugi eriti vaimustuses.. mis on tore tegelt... nr 1 pealt 8 peale on päris korralik muutus, aga me olime Empacheritega ja see ju sõidab ise pmst..
Tervis just kõige parem ei ole.. mingi imelik röga on juba nüüdseks üle kuu aja.. ma ei tea mis värk on.. köhima nagu ei aja eriti.. kõht endiselt imelik.. ma ei tea mida iganes. ma ei viitsi mingit sisutühja teksti rääkida.. mul tõesti pole midagi rääkida
Täna koolis õppisime cities on the Silk Road ja ühe venna nimi 13 sajandil, kes valitses mingit usbekistani linna, oli Timur de Lame.... haaa kuidas ma irvasin.. peaks ka lapsele nimeks panema Lame..

happy is happy.. kõige lambim pilt üldse.. käisime pasadenas yogurtlandis ja trader joe's poes ja see oli minu sisseost

 nädala sündmus oli tegelikult vihm... padukas täpsemalt.. siin sadas viimati novembris.. ja ma olin õnnelik natukeseks et sadas.. muskel, jep, work it

 campus sürr

 sõitsime pasadenasse brittanny kasuema vanemate juurde õhtusöögile ja selline lahe ilm oli.. freeway oli eriti sürr, sest pilved mega madalal

 yogurtland.. endiselt parim

 ma ei mäleta kas ma juba panin selle pildi, aga see oli Eesti majas eelmine nädal

 jap punane vaip ainult mulle :D

 usakatel pole õrna aimu murdmaasuusatamisest ja nad ei tea ka, et neil selline hea suusataja nagu Kikkan Randall olemas on.. ning leidsin poest tema pildiga helbed... ainult sellepärast ostsin

 täitsa Eesti ilm

 ilmselgelt siin pole harjutud et vihma sajab, seega kõik äravoolusüsteemid on väiksemagi vihma korral umbes

 aasta parim pilt on teie ees :D sorri koleduse eest, aga see on parim ilme kirjeldamaks mida ma tunnen kui vihma sajab 2 päeva järjest ja me sõitsime 2 päeva jooksul umbes 30km ergomeetrit.. rõve

 campus

 selfieeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeee (selle aasta 2.)

Briti vanavanemate kodu.. nii mõnna oli seal, hubane

jep, see olen mina :D viisin Briti jõuksi ja tõin ta tagasi, kuna ta ei tahtnud vihmaga rattaga sõita.. näe auto jäi terveks ja ma ka..